Riigikogu

                                                      

25,11,2015
25,11,2015 Käisime Riigikous. Seal oli näitus, näituse nimi on "Nahaalused lood". Mulle ta meeldis, sest seal oli palju erinevaid kotte ja jutte. Üllatas mind, et lugusid oli veene keeles ka. Tanan olla aus, näitusel ei olnud kõik tööd huvitavad ja ilusad. Mõned tekitasid ebameeldiva tunde mõned, aga üllatasid mind. Näiteks materjal, millest olid seintel rippuvad kaustad tehtud. Kõikidest kaustadest jäid silma need, mis olid tehtud juuksekummist, tablettidest ja juustest. Seal olid mõned tsitaadid, mis minu arust ei sobinud juttude juurde ja see tekitas mul segadust peas.
Tänu sellele näitusele tekkisid mul erinevad mõtted ja ideed. Ning see on huvitav, et iga ühel tekivad omad mõtted, mis erinevad ükstesest nii palju.

 Näitusekomplekti on nüüdseks kogunenud üle kaheksakümne inimese loo ja eluseiga, mida nad endaga kaasas kannavad või mis on neile naha alla pugenud. Need on eestlased, venelased, rootslased, ukrainlase, inglased, soomlased, hollandlased, usbekid, mustlased, ungarlased, prantslased, sakslased, portugallased, juudid, araablased jt. Enamusele lugudest on nahakunstnikud või nende õpilased valmistanud kaaned, seega ümbritsenud need eluseigad kaitsva nahaga. Nahast ümbris on kirjutatud või jutustatud loo visuaalne tõlgendus. Näituse kuraatorid on Marje Taska ja Reet Varblane, poeetilise teksti on kirjutanud Maarja Undusk. Osalevad nahakunstnikud: Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, René Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Riina Kermik, Pille Kivihall, Kaia Lukats, Luule Maar, Mall Mets, Marta Moorats, Katrin Mägi, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Jaana Päeva, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Sirje Kriisa, Signe Taremaa, Marje Taska, Maie Teivik, Piibe Tomp, Carolyn Torger, Tulvi Turo, Mari Mustjõgi Uisk, Maarja Undusk, Lemmi Silvi Velmre, Tiiu Vijar.

Seal oli ka teine näitus : 

Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermani soolalaudu Ahtri 2, Tallinn

18,11,2015

Arvutimäng, mis karistab vigade eest tõelise valuga. Väikseim sotsiaalvõrgustik maailmas. Kerad, mis liiguvad laulmise abil nagu imeväel. Volker Morawe ja Tilman Reiff alias/////fur//// soovivad muuta kunsti füüsiliselt kogetavaks - ja seda mugavustsoonist väljaspool. Kunstnikeduo esimene ülemaailmne personaalnäitus "no pain no game" tutvustab välja valitud töid, mis kutsuvad erineval viisil kaasa lööma.

The //// furer////

The Furer on universaalne kõnede deklamaator. Käesuurune nukk töötleb karismaatiliste filosoofide, poliitiliste niiditõmbajate, südametunnistuseta diktaatorite ja usuliste uuendajate kõnesid audiosünkroonsete suu- ja käeliigutustega.

Golden Calf

////// fur //// võimaldab meil omal nahal kogeda räpase mammona tõmmet. Kõigepealt õgimine, seejärel moraal: mika mitte investeerida relvadesse, kui seeläbi võib saada silmapilkselt pururikkas?

Amazing

Amazing on kuulilabürint ainulaadses hiiglaslikus formaadis. Mänguvälja tuleb kallutada mööda piki- ja ristitelge, et kuul veereks raskusjõu abil raja lõpp-puntki poole - seda saab aga teha vaid meeskonnatöös ja lauldud toonida abil.

His Master's voice

.

 

His Master's Voice on meditatiivne seltskondlik mäng, kus väiksed kerarobotid pannakse laulmise abil liikuma

Snake

///////////fur//// tõstab arvutimängijad jalgadele - juhtimine toimub nimelt jalgadega ning üksnes kõige kiiremate ussid saavad söönuks ja kasvavad pikaks. Nagu 1979. aasta arkaadmängus ei tohi ka siin mõnda asja puudutada, muidu on mängija kaotanud.

Facebox

Ajal, mil Facebook on teinud sõprussidemed masstooteks ja sõprade arv on saanud staatuse mõõdupuuks, on tõelised sõbrad muutunud garulduseka. Facebox on viimane päästerõngas enne täielikku üksildust ja inimestevahelise suhtluse loojangut.

Soundslam

Soundslam on üksinda või mitme mängijaga mängitav poksimäng, kus tuleb rütmiliselt ja täpselt poksida, et aktiveerida filmi "Rocky III" hitti "Eye of the Tiger".

Arhitektorid ja kuraatorid :  Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Näitusel "no pain no game" mängisin kõik mängud läbi ning kõige rohkem meeldis mulle mäng "Snake". See näitus oli hea vaheldus tavalistele kunstinäitustele. Seal sai tunda end osalisena kogeda emotsioone ja lõbutseda.