16.09.2015

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB

Tallinna arhitektuuribiennaal TAB on oluliseim rahvusvaheline arhitektuurisündmus Eestis ja Baltikumis. Idee Tallinna arhitektuuribiennaali vormi, toimus 8.-11. septembrini 2011. aastal. TAB – see on rahvusvaheline arhitektuuri festival, mis tutvustab kohaliku arhitektuurikultuuriga, uurib aktuaalsed teemad arhitektuuris ja muudab elupilku arhitektuuri valdkonnas. Tallinna arhitektuuribiennaal –TAB sisaldab palju üritusi. Üritused on määratud top-spetsialistidele kui ka noortele spetsialistidele, kes teeb esimesed sammud selles sfääris ja muidugi, kes lihtsalt huvitub arhitektuuri sfäärides. 

EKA arhitektuuriteaduskonna 3D Labor tutvustab TABi ajal näitusega "3DL - arhitektuursed algoritmid ja ideed ruumis" pürgimine arengu tehnoloogiaid arhitektuuris. Sellel näitusel oli esitatud 2010-1015 erinevaid videoed ning prototüüseid tarkvaralahendusi ja loodud makette. Näituse eesmärgiks on tutvustada inimesed probleemidega, mis tihti tekib uudsete ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel arhitektuuris ja ehitatud keskkonnas laiemalt. Tahan öedla ausalt, see näitus hämmastas mind. Minu esimene mulje oli segune, sest et muuseum on liiga väike minu arvates ja eksponaatide hulk oli väike. Mul oli vaja paar minutit, et mõista kuhu ma pean minema. Mul oli lihtne sokk. Pärast seda ma märkasin imelikku skulptuuri, ta nägi välja nagu luu ja alguses ma ei saanud aru, mida tahtis öelda autor. Hiljem lugesin mitu sekundit tabelit. Seal oli kirjas skulptuuri nimetus  “nagu lava”.  See pani mind mõtlema,mille jaoks on  see mudel. Hiljem viskasin pilgu skulptuurile kauemaks ning pani mind mõtlema ja tekitas suuremat huvi.  Veel seal oli palju skulptuure, mis panevad mõtlema ja see nõuab palju aega. Kõige kauem seisin maketti elupiirkondade ees. Ta kõige rohkem tõmbab minu tähelepanu. Võib olla sellepärast, et mulle meeldib silmitseda linnamakette või erinevad ehitused. Arvan, et see on väga aktuaalne tanapäeval, sest et me peame täiustama ja muutma meie ümbrus. See makett kannab nime “TANAVALIKUNSTIDE GALERII” ja see oli magistritöö, mille autor on Alvin Järving ja juhendajad olid: Andres Alver ja Indrek Rünkla. See projekt uurib võimalusi, kuidas luua kaubanduskvartalisse avalik funktsioon ilma hoonet ehitama. Tänavakunstide galerii on institutsioonita moodsa kunsti muuseum, mis täitub iseenasest. Galerii elab hoone fassaadidel ning majadevahelises tanavaruumis. Projekt tegeleb hoonete fassaadide strateegiaga, luues hoone väliskihile uusi funktsioone. Välis naha disain kontrollib ruumilisi olukordi, luues ja piirates tänavakunstide tekkimise eelduseid. Lisaks galeriiruumile vastab kvartal ka kõikedele tavapärastele avaliku ruumi funktsioonidele. Seinal oli kirjatatud “naha strateegia” ja “päikesekiirguse analüüs”. See eksponaat sisaldab must-valget värvi ja väljendab huvitavat ideed.

„ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri” on Eesti Arhitektuurimuuseumi püsinäitus, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut. Näitus käsitleb tähtsamaid lõike nii Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil kui ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval, andes ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri” on suunatud kõigile arhitektuurihuvilistele, nii kohalikele kui ka külalistele. Erialast publikut võiksid köita seni eksponeerimata maketid ning pildimaterjal, mis on viimastel aastatel muuseumi kogusse lisandunud. Kuraatorid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige

Teisel korrusel oli rohkem huvitavaim näitus. Näituse nimi on "Keha ehitus. Body Building" vaatleb tänapäevase ehituskunsti hübriidsed ilminguid, kus omavahel põimuvad tehnoloogia, teadus ning uued materjalid. Vähem või rohkem kontrollitud süsteemsed suhted võimaldavad kujundada uusi nähtusi meie elukeskkonna jaoks. Nähtuseid, mis otsivad justkui tasakaalu kontrollimatu ja kontrollitava – keha ja ehituse – vahel. Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam. 

Sellel näitusel olid väga imelikud eksponaadid. Ausalt, minu arvates, arhitektuur peab olema kasulik, aga sellel näitusel olid asjad, mis veidi ärritavad mind ja  ei tundnud erilist midagi. Muidugi olid seal ilusaid eksponaate, aga suurem osa tundus kasutu.
           Lõpus tahan öelda, et see on tore, kui on võimalus külastada sellised näitused. Väga huvitav on mõista, arutleda või isegi uurida , mida teised inimesed üritavad väljendada oma skulptuuriga ja kunstiteosega.  Näitusel olid eksponeeritud nii hõljuvad objektid kui ka interaktiivsed robootilised seadmed, 3D-prinditud, laserlõigatud ja kompleksse geomeetriaga katsemaketid kui ka uudsed ja originaalse ülesehitusega arhitektuursed tarkvaralahendused. Näituse kuraatorid ja teostajad on arhitektid Martin Melioranski (EKA 3DL juhataja), Renee Puusepp (EKA arhitektuuriteaduskonna teadur), Paco Ulman, Kaiko Kivi, Kristjan Männigo ja Riho Kerge. Arvan, et see on kasulik ja väga oluline aeg-ajalt külastada kunstisfääri. Meie elu on väga üksluine ja me peame lahjendama tema värvidega. Veel tahan öelda, et inimesed vajavad kunsti.Tore teada, et Eesti kunst tõmbab rohkem tähelepanu kui varem. Mulle see meeldis rohkem sest, et ta on natukene ebatavaline :